endaga kontaktis olemine.
Tänu oma senisele elule olen otsinud erinevaid teid ja praktikaid, avastanud ennast ja mõistnud oma elu ja valikute tagamaid. Soovides alguses kiireid lahendusi ja muudatusi, elades väljaspool ennast. Järk-järgult tajudes, et täielikult vastu võttes ennast hetkesieisuga, nii nagu olen, võttes ise vastutuse oma suhtumise ja reageerimiste kohta, kõige toimuva suhtes oma elus, annab taipamise, kerguse ja rõõmu.
Lihtsamaks ja selgemaks muutusid mu arusaamad läbi Colin P. Sissoni ja Kalev Veskimäe kohalolu praktikate, mille juurde pöördusin ikka ja jälle tagasi. Nüüdseks minu loomulik osa. Tänu sellele suudan olla rohkem kontaktis iseendaga, olla iseenda kõrvaltvaataja.
Kalev Veskimäe satsangide kaudu hakkasin veelgi rohkem tajuma kohalolu sügavamat mõõdet. Märkamisi oma valikuid läbi ego või läbi südame. Enda olemust, mis mind juhib. Lihtsalt enda ja elu vastuvõtmist. Vastuvõtmise lihtsust ja teiselt poolt ka selle vastupanu ja raskust. Teekonda, kus olen valmis, kus midagi valin või stoppama jään. Suurima väärtusena on alati oskus end tasakaalu tuua, olla kaastundlik , liikuda vaikusse.
Soov midagi koheselt muuta, tegutseda, hinnangud nende taga on asendunud suurema märkamisega. Muudatused toimuvad tasapisi iseenesest. Nii tuligi valik minna Kundalini Jooga õpetajakursustele. Mida praktiseerin ja õpin edasi.
Elu loomulik kulg ongi muutumine. Samas tajudes piiranguid, kui olen kuhugile nn. kinni jäänud. See annabki avardumise, kerguse. Hinnangud asenduvad enda tõe ja valikutega. Eks me kõigi enda tõde on seotud meie hetke teadlikkusega iseendast ja maailmast. Kas oleme märkamatult kellegi tõe enda omaks võtnud, märkamata ja tunnistamata, et tegelikult valiks ja tunnistaks midagi muud.
Oma klientidega kohalolu teemat puudutades või seanssi pakkudes saan olla tema jaoks täielikus lubamises ehk kohal. Kliendil on võimalik jääda/saada kontakti iseenda, oma tunnetega. Võttes vastu niipalju tasakaalu ja tervenemist , kui ta hetkel on valmis avanema ja vastu võtma. Osata end kõrvalt vaadata, märgata tundeid, aistinguid, tajudes erinevaid kihte nende taga. Vastu võttes rohkem vaikust enda sees. Eks see vaikus ongi kõige alus. Vaikuses , kus pole pingutust, sünnib suurim lubamine, aksepteerimine ja kõige vastuvõtmine. Mõttemüra vaigistumine, mis loobki kogu kehasse tasakesi rahu ja tervenemist.
Muutub inimese seisund. See seisund on oluline ka mulle. See seisund ja häälestus, mida kiirgan oma elus, oma töös.